Hommikusöök annab energiat, aitab alustada päeva parema meelestatusega ja olla tegusam. Ka omastab organism pärast ärkamist toitaineid ja vitamiine palju tõhusamalt kui ükskõik millise teise söögikorra ajal.
(Mia Lindre artikkel SL Õhtulehes)
Mari Savitski (foto - Mati Hiis)
"Ole sa baleriin või sumomaadleja, aga hommikusöögiga saad päeva alustamiseks esimese energialaengu, mis on vajalik igale inimesele," ütleb endine baleriin Mari Savitski.
Praegu on Mari Pilatese-treener vaimse ja füüsilise tasakaalu leidmist viljelevas stuudios Tasapisitasakaal. Lisaks treeningule, mis õpetab oma keha kuulama ja hindama, on Mari sõnul tervisliku elustiili ja normaalkaalu aluseks õige ning tasakaalustatud toitumine.
Ta nendib, et inimeste päevaplaan on erinev ja hommikune söögiaeg igaühe individuaalne harjumus, kuid tema soovitab siiski esimese eine võtta kuni kahe tunni jooksul pärast ärkamist.
Valida võiks ainevahetust sõbralikult äratavad toidud. "Hommikueine peaks sisaldama nii süsivesikuid, valke kui ka värskeid vitamiinipomme," lausub Mari. "Valguallikaks sobivad kõiksugused piimatooted ning turgutavateks vitamiinideks valin ise alati värskeid puu- ja köögivilju."
Kiireks eineks kõlbab ka homps
"Idee poolest võib valida hommikusöögiks ükskõik mida, ent on soovitatav tarbida tooteid, mis sisaldavad mitmekülgseid süsivesikuid," soovitab Mari. Seejuures on oluline eristada madala ja kõrge glükeemilise indeksiga süsivesikuid. "Kuna hommikuti tahab meie keha toitu, mis säilitab energiavarud kuni neljaks tunniks, siis on soovitatav süüa mitme tunni jooksul järk-järgult omastatavaid süsivesikuid." Need hoiavad pärast söömist vere suhkrusisalduse madalal, vähendavad lipiidide taset, parandavad vereringet ja aitavad kehakaalu alandada. Glükeemiline indeks on kindlasti oluline argument neile, kellel on diabeet. Parimad tervislike süsivesikute allikad on teraviljatooted, eelistatult täisterapudrud ja -leivad, miks mitte ka omatehtud müsli.
Kõrge glükeemilise indeksiga tooted on näiteks maiustused. Neis sisalduvad süsivesikud omastatakse kiiresti ja seepärast tõstavad need söömise järel veresuhkru taseme kiiresti kõrgele.
Hommikusöök peaks katma 20–25% päevakaloraažist. Keskmise naise hommikusöök võiks olla kuni 400 kcal, arvestades, et päeva peale tuleb tarbida ühtekokku kuni 2000 kcal. "Regulaarne toitumine, sealhulgas hommikusöök, tagab kiirema ainevahetuse, mistõttu on parem süüa sagedamini, aga korraga vähem," ütleb Mari. Ja lisab, et juba 4–6tunnine söögipaus aeglustab ainevahetust: "Seetõttu on ka söögikordade vahelised tervislikud snäkid kindlasti soovitatavad just neile, kellel on huvi vormi hoida."
Samuti on selge, et inimeste elutempod on väga erinevad ja aeg-ajalt tuleb ette hommikuid, kus ajapuudusel tõesti ei jõua korralikku einet süüa. Sellisel juhul sobib asenduseks kiirem amps, mis võiks sisaldada teravilja ja energia saamiseks ka õiget sorti süsivesikuid.
Kiire hommikune amps, mida viimase trendi termini kohaselt nimetatakse hompsiks, ei tohiks olla midagi juhuslikku, vaid toit, mis annab organismile vajaliku energia ja reguleerib ainevahetust. Kohvi, jogurti või piima kõrvale sobivad hompsiks näiteks väikse rasvasisaldusega teraviljaküpsised.
Endise baleriinina mõistab Mari paljude noorte neidude muret, kes piiravad rangelt toitumist, soovides püsida ideaalkaalus: "Tihti hoidutakse just hommikusöögist, kuna ärgates kohe näljatunnet ei ole. Samuti on levinud eksiarvamus, et hommikueine ärajätmine aitab langetada kaalu."
Mari põrmustab hommikusöögimüüdid
Kuid öösel keha toitu ei saa ja kasutab veresuhkru stabiilsena hoidmiseks ning keharakkude toitmiseks olemasolevaid süsivesikuvarusid. "Seega, kui hommikusöök ära jätta ja veel enne söömist trenni teha, kuluvad organismi süsivesikuvarud veelgi kiiremini. Sellega me kurname oma organismi," sõnab Mari. "Juhul, kui on juba kujunenud harjumus enne hommikusööki ennast pisut liigutada, siis on oluline kohe pärast treeningut kiire süsivesikurikas snäkk võtta, et energiavarud kiiresti taastada."
Sage hommikusöögist loobumise põhjus on ekslik arvamus, et see teeb südame pahaks. Tegelikkuses on hoopis nälg see, mis hommikust iiveldust tekitab. Sellisel juhul on krõbedad ja süsivesikurikkad toidud need, mis seda ebameeldivust leevendavad. Sõbralikeks äratajateks sobivad näiteks kuivikud, täisteraküpsised ja näkileivad.
Mitmed loobuvad hommikusöögist ka põhjusel, et see tekitab suuremat isu enne lõunasööki. "Paradoksaalselt on see tõsi, et hommikust söönud tunnevad juba enne lõunat nälga, aga hommikueinest loobujad kannatavad rahulikult lõunani ära," nendib Mari. "Kui homps polnud piisavalt toitev ja lõunani on raske oodata, siis võib nälga leevendada puuvilja, kuivikute või jogurtiga," rõhutab Mari. "Ent igal juhul on see tervislikum, kui süüa oma esimene toidukord alles lõuna ajal."
Ühtlasi on täheldatud, et kes sööb hommikul ja vajadusel vahepala lisaks, sööb ikkagi lõunal vähem kui need, kes hommikusest einest loobusid.
Kaalulangetajate seas levinud valearusaam on, et hommikusöögita säästetakse kaloreid ja hoitakse seda niinimetatud säästu tugevama õhturoa tarbeks. Siiski laidab Pilatese-treener selle mõtte maha, sest siis süüakse õhtul – nimelt enne magamaminekut – päevaga kogunenud suure nälja tõttu liiga palju.
Trendikas termin
Homps ehk kiire hommikune amps ei tohiks olla midagi juhuslikku, vaid toitev suutäis, mis annab vajalikku energiat.
